Kuvatud on postitused sildiga ehitamine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ehitamine. Kuva kõik postitused

reede, 15. august 2014

paksu ja vedelä eräldäja

 päävakõrda tulli vahtsõ välimädse kemmergu ehitaminõ. raoti üles saina, pandi pääle katus, sõs tulli kätte poti tegeminõ. teedä oll , et tulõ tetä sääne kemmerg miä ei haisa ja mille tulemus saa jälki luudusõ tsõõrikäügü osas. ja seo lahendusõs om juba ammu vällä mõteldu, et paks tulõ vedelast är eräldädä. puudin müvväs õkvalt tehasen  valmis tettü separaatoreid, säändse kos omma prilllaud ja eräldaja ütte ehitätü. kõk om väega hää ja illos, õnne seo imevärk mass üle 60 euro. ma ole nännü ka uma koetu värki ja säält naksi õkvalt edesi mõtlema. jõudse välla järgmise lahendüseni:

 ostse autupuudist lapigu bensiinileiko, ütisti külge vooliku ja puurse kruvve jaos kats mulku. leika masse  uts euro ja 50 senti. sinna sõs nakas juuskma vetel kraam.
 sõs ostse viil prilllavva pää 10 euru iist. paiguti sõs leika kruvvega poti sõse saina külge ja vooligule pikendüse otsa
ja suunassi seo sõs imbkraavi. kogo seo värk läts sõs masma õnne 12 eurot. sai ka är proovitus, tüütas häste !







tulevikun taha vedäla e kusõ juhti maa sõsse kaivatu ja kilega veedertatu hauda, miä om põhuga täüdetü. sääl sõs nakas kimmäs kompostiirminõ pääle ja mõne ao päräst saa hääd kraami pindremaalõ viia.




esmaspäev, 21. mai 2012

hallivee teekond



















täämbä sai sõs nakata tegelema halliviiga. probleem om lahendus ja egäl elemendil võissi olla mitu funktsiooni. inemisele omma jäätme tavalisõlt probleemis, kuis neist valla saia ja är vrdu ja juhtmine mass raha. a näütüses seo sama hall vesi om hää väetis, no süügitaimile ta joht ei sobi a lilli ja küttepuie kasvatamisõs väega hää. sõs saagi proobleemile lahenduse, ütelt puult om vaja hallist viist valla saia tõselt puult jälki võis küttepuu kipõmbalt kasuda.
kaivassi kraavi, tõmassi sõs settekaivust toro puule kraavi jago.


















 


















tõse puule kraavist täüdse hogo ja põhuga. seo hoit kraavisaina püstü ja imäs halli vii hindässe nigu filtri.pääle panni tagasi mulla ja sõs istuta kraavipervele paju ja lepä. neo kasussõ kipõlt ja puhastasõ vett. nii om ka ütel elemendil mitu funktsiooni.

pühapäev, 4. detsember 2011

lambavillaga soojustamine





põra om sõs maja kats saina är lämmistatu. maja naksi õks ega aastaga inämp tuult läbi laskma ja suure tuulõga oll tarõ õks väega hõrre. võtse sõs maja lämmistamisõ ette. kõge rassõmp oll tetä sainale karkass, saina omma väega kõvera. lämmistamisõs võtse uma lemmiku lambavilla. vill kasus esi ja om päämiselt jääk, tima tootmisõs ei pea rajama tehasit, vedäma kohale kaugelt, egä rikma luudust. lambavill om väega hää materjal, hoit häste lämmit, ka sõs kui likõs saa, om hää sina panda, oma kohalik kraam ja ka otav. villa sai ma nellä kilomeetri kaugusõlt, naaberkülamehe käest. pandse karkassi pääle tuulõtõkke ja lavva, ning tõkke ja saina vaihele topse villä. perämise plaadi vaihele inamp toppi joht ei saa, sõs ma tei nüüresit võrgu ja topse villä sinna vaihele(nigu pildi päält näta), pääle sõs tõke ja laud. villä ei tohi joht är mõska, so om suur tüü ja sõs tuleva õkvalt koi sõsse.

teisipäev, 29. november 2011

vihmaveega kemmerg



lihtsä vihmaviiga kemmerg

laupäev, 20. august 2011

kolme päeva vundament


üte kerghuune jaos oll vaja vundamenti ja häste kipõlt. kolmapäeval pandse edimäse kummi, nelläpäeval tõi kumme mano ja eela, riidi sai pääaigu kõk valmis. tehnoloogia sõs sääne, pane kummeile väiku ruusapadja alla, kumm pääle ning kummi sõsse tambi ruusa. ma ole inne säänse alussõ tennü väliküüki pioneer pliidi alla, pidä küll. kaemis sõs kas huunõ all kah.


neljapäev, 11. juuni 2009

mis tehtud, mis teoksil, mida veel




vahepääl om hulk vihma maha tulnu. inämpvähemp om kõk maha külvatu, õnne ua omma viil jäänu. edimäne roihmine om ät tettü ja oh imet kogo piindramaa võtse alla tunni. osa kapsta taime kasussõ jõudsale, mõni om kiduma jäänu. katteviljelusõ häda om seo, et kattõ alla tükisse käüke tegema mügri, neo omma osa kapsta taimõ juuriga üten pinnalõ kergitanu, topse tagasi, luuda, et saa õks asja viil. vabarnatest jäi ka ülõ puule ello. hernes om uma nõna vällä pistnu ja pernaasõ ürdipiinar om lopsakam, kui eales varemb. pääle külma, istuti vahtsõ kurgitaimõ, neis om vast puul ello jäänu. ma ei tiiä,a mul ei tule kurgikasvatus joht vällä, olõ egatsugu erinevaid värke pruuvnu. vaiksõl ole väliküügi man nokitsenu, perämisena pliidile automantleist(kummeist) vundamendi, võtse vana mantli luudse sirgõs ja pandse ruusa täüs, sõs järgminõ kiht. ma olõgi väliküügi ehitanu rämpsust ja jääkeist, õnne katussõ materjal om puudist.

neljapäev, 13. märts 2008

laupäev, 11. august 2007

säästu hainaküün





Vaese mehe hainakün.

Kõk hain es mahu joht lakkapääle är. Pääle inspiratsiooni hetke, otsustasi tetä säästu küüni. Pandse kolm rõuku otsa pitten kokko. Tõmmassi pääle kuurmakatte, haina alla pandse ehitüsest
perrä jäänu kaubaalusse.  Pelgä õnne, et teki liiga pallo kondentsvett, miä või haina likes tetä. Eks näis.

reede, 17. november 2006

ehitus

Meil on  talumaja ja kindlasti oleks vaja veel ühte kuuri, lauta, aita, keldrit, matkamaja, püstkoda ka. Lauta, eriti selle tulevastesse elanikkesse suhtub Naarathus skeptiliselt, aga kui soe piim voolama hakkab, ehk muudab ta siis oma arvamust soodsamas suunas. Ehitamist kui palju. Järgnevalt siis mõned mõtted.
Hooned on nagu väikesed ökosüsteemid, mis elavad ja hingavad. Et nad ennast hästi tunneksid ja kaua elaksid, peaksid nad ehitatud olema naturaalselt.
Ehitamisel kasutatavate materjalide omadused:
  • naturaalsus
  • loomulik lagunemine looduses
  • kohalik
  • looduse poolt valmistatu (liiv, kruus, maakivid, savi, õled, puit, sammal)
  • madal töötlusaste (tootmises kasutatud vähe energiat)
  • kasutatud materjalid

Rakendan lahendusi, millega tulen ise toime, et ei peaks kasutama välist tööjõudu. On muidugi mitmeid vajalikke töid, millega ise toime ei tule ja kui mingil hetkel on tehtavate tööde hulk suur, siis päris ilma välise tööjõuta hakkama ka ei saa. Ajendatuna mitte midagi tegemisest, kasutan võimalikult palju looduse poolt loodud ehitusmaterjali. See hoiab kokku aega, energiat ja raha ning nii jääb rohkem aega molutamiseks. Sama kehtib ka kasutatud ehitusmaterjalide kohta, keegi on juba nende kallal higistanud, mõni aeg kasutanud ja siis uue vastu vahetanud. Mina korjan need üles, taaskasutan ja tunnen rõõmu, et ei pea ise nii palju higistama. Kuna hinges loodus, kehas laiskus ja pappi vähe, siis tunduvad need lahendused väga sobivad.