eela õdagu veidü hinne 21. 30 süütasi ma ranniku muinastulõdõ toetusõs, siin uandimaa nukan uma muinastule. ma olli mitu aastat jaanitule jaos materjali kogunu, a jaani aigu om alati midagi vaihele tulnu, et ei olõ saanu uma tuld tetä. põra sõs oll hää põhjus süüdata seo lõke muistsõtõ esivanembide hääs.
sai ütspäiv sõper a-ga tartun imäjõe kaldapääl veini juudu ja tulisõlt maailmasjust kõneldu ning õdagu gen klubin sama asja jätkatu. juhtusi illos ilm olõma ja tartu liin naarati nii illosastõ. hinne a ga kokko saamist roitsõ ma supiliinan ja külasti õks herne puuti. keskliinast lõüdse huvitava asa, ma kahtlusta, et neo omma rattahoitja , kos omma ütistet informatsiuun, hää mõte ja disain ning praktilisus. egaljuhul püüdse ma neo ka pildi pääle.
ua omma teenimatult veidü süügilavval tähelepanu saanu. uba om lihtne kasvatada ning väega kasulik . mi kasvatami aiduba, miäl om matal puhm, a väega pallo and saaki. ual om egatsugu söödikuid veidü pääl, lisas om ta hää umbhainavaba katteviljelusen ning ei vaja erädi tuestamist , seo pärast võt tima iist huult kandminõ väega veidü aigu. uba saa panda talvõs sügavkülma, vai praadiahon kuivatada, viimäst pole mii viil pruuvnu.
ma käve paar päivä pääliinan ja kui tagasi tulli, oll luudus aian veidü toimetanu. kats uibut ümbre tõugana ja suurõ vahtrast puul är võtnu. kohalik torm oll vihmaga aian mütanu. uipuu olliva juba väega vana ja siist mädä, a ma es tahtnu noid är häotada, tsirgu teiva sinna ega aasta pesä. a siin maal käü elo õks tsõõri müüdä, noist uibust sa kitsile lehti ja ossakõisi ning küttepuid. kitsesõnnik ja puutuhk om jälki vahtnõ materjal vahtsõilõ puiele.
eela sai sõs seo aasta hainateoga ütele puule. vei perämise kuurma varju alla ja teimi väiku liigu kah. seo aasta läts nii häste, et es pidänu joht haina rõuku pandma, hain kuiusi maan kolme päävaga är. kuna kitsekari om jõudsale kasunu, tull haina tetä inämp, kui muidu, seo pärast läts inämp aigu kah.
eela hinne lõunat sündüsi võru haiglan talole nuurperemiis. nagu nuurpernaase sünni puhul pea mii põragi kitma võru haigla sünnütusosakunna ämmaemandid ja arste. toetus oll väega hää, mii teimi hinne sünnütusplaani, ämmaemanda võtseva õkvalt seo tiidmisõs ja teiva kõk, et kõk lähes nii nagu miil suuv oll. õdagu saimi juba kodo kah är. aitüma võru haigla sünnütüsosakunna ämmaemanda ja arsti !
ma siin õnne kirota maaviljelusõst, võib jääda mulje, et ma muuga joht ei tegelegi. tegeligult võtt hinda ja uma pere jaos süügi säändsen mahun kasvatamine nädali kotsile koskil kolm tunni. kui kasvatada kõk süük esi, siis lät veidü inämp aigu. keväja ja suvel lät inämp, a sügüse ja talvel vähemp, a keskmine jääs sinna paari-kolme tunni kanti. a paljo ma piäs seo iist palga tüüd tegemä, et osta hinäle säändsen kogusen puhast toitu, hulga inämp. päälegi om seo tüü, vällän pääva ja värske õhu käen, massuvaba ning tii millal tahan, õnne kitse vajava nüsmist ning süütmist ja juutmist. kasutades luudusliku maaviljeluse ja permakultuuri võtteid, lät vähemb aigu ja energiat.
kätte om jõudnu kapstaliblikate tõse põlvkunna sigimisaig, na lindava ümbre kapstamaa, nigu kärblase ümbre sitahunniku. üle pääva tulõõks kapsta- ja kaalika lehe üle kaeda, munnõ ja kapstausse häotada. õnnes om noid veidü, saa alla puule tunni nakkama. a är korjama na peat, muidu jürava kõk lehe mulklikus, sõs ei tulõ inämp ei oiget kapstast ega kaali. tegelikult avitas häste kateluur, a ma võtse seo päält rohimise jaos är ja na saiva hinne jaolõ, kui ma tüü lõpeti, kui olõs luuri pääe tagasi pannu, olõs neil prii voli olnu sääl uma süümisorgiat tetä. koskin ajalehen soovitati panda toki otsa munakuurõ, et siis läheva kapstaliblika sinna munõlõ, es lähe na joht sukuki, mitte ütte munna es olnu sääl.
sitahunniku päält tule kimmät saaki. lehti alla om hulga kürvitsit hinnäst är käknü, ei jõvva inämp arvet pidädä, eks sügüse om näta pallo luudus and. suvikürvitsa, noid saa juba õkvalt süvvä, munaga pannil praaditu, kiile viis õkvalt alla.
ma olõ noid kurke pruuvnu siin kasvatada pää viis aastat, olõ õnne ütsikit kurke saanu, kuigi taimi om saanu egä aasta kümme tükkü istutatu. seo aasta pole üttegi taime vällä lännü, kõk õnne kasvatasõ kurke. kasvuhuunen omma õnne kurgi, kasuse nii et mühhin, hinne omma na sääl väega närvatänü olnu, eo om õks oige jutt, et tomat ja kurk ei taha väega ütstõse seltskunda. vällän sai kurgi istutatud kitsesitaunniku otsa, ka säält tulõ hulga kurki. ega ma väega ei viisi kasta kah, mõni loputas kasvumajan kurke ega päiv, a ma hääljuhul paar kõrda nädalin, vällan ei kasta ma joht sukuki. omma istutatu hunniku, põhapuulsele küljele, sääl tule üüsi hulga kastet maha ja pääval pida kauem kinni. päälegi kasussõ kurgi suvikõrvitsa lehti varjun.
jah, häitses juba hulga aigu, a ma es viisinu sukuki kaema minna. võtse täämpä hinnast koko ja lätsi kai sõs perrä määnse neo tatrahäitsme sõs omma, pole hinne elo seen nännü. terve nurm oll roosakas-valgõ.
