uskumatu, täämpä sai juba edimäse kuurma haina laudapääle aetus. jaanuku perämisel pääval pole viil hinne seoni jõudnu. hummukul teie peräkärule raami ümbre, et saa õks kõrraga mitu kuurmat pääle panda, õdagu sõs veimi naabrieiga üten kuurma laopääle. pilte pääl ommaki naabri tüühuun. järgmine nätal lubasi sõber a kah liinast külla tulla, ma pane ta kah õkvalt haina segämä, vai kuurma otsa sõkma :)
ma polegi viil nii varra hainalõ saanu. tavalisõlt saa nurmõlõ kats nädalit ildamp. ilmateade lubasi mitu päivä hääd hainailma. laskse õkvalt hää laraka haina maha.
käve mäe nurmel uma tatriku kaeman, om tõne illosti kasuma lännü. ma pole hinne joht tatriku kasuman nännü, põra om sõs huvitav kaia.
jaanipuulpääval sai sõs olu är proovitus, oll tõne peris hää, õnne vähe käünü. eela sai peräminõ tsilk är juudu, vat seo oll juba valmis kraam. pido oll esi väega lahe, oll suitsusann, lambašašlõkki, olut, hääd seltskunda,regilaulu ja latsimänge.
pääle pikka otsmist löüdse sõs kõrraliku eesti tatriku, kuuritu ja purustamata terä. ma olõ suur tatriku süüjä, puudi tatrik om kasvatatu kihvtiga ja kuuritu kuumaga, säält jääs hääd õnne veidü perrä. virgo mihkelsoo kasvatatu om mahe ja kuuritu mehhaanilisõlt. puhas kuld, nämm.... ma esi külvässi kah kats hektarit tatriku, vast saa sügüse saaki kah, sõs tulõ õnne vällä mõtelda kuis seo är kuuri.
jaanipäiv kolistas juba usse takan, peramine aig nakata olut tegemä. ostse sõs liinast kolm pakki kaljapulbrit, tsukurt ja pulga pärmi. pole ammu esi inämp olut tennü, seoga retsepti miilest lännü. koton sõs tull välla, et pulbrit om veidü, liine es tahtnu joht seo paari paki peräst minna ja naftat palotada. tulli vällä mõtelda midagi koton olõvast. kaara om mul küll, kuivati sõs paar killu kaara pliidi all, purusti är ja olligi materjal valmis. puul veret saie sõs kaljapulbrist ja puul kaarast, eks näis sõs mis vällä tulõ. ole kuulnu, et inglase tegeva kaarast olut, a neil omgi pallo egätsugu imelikkõ kombõid.
om kuigi muudu nii lännü, et pernaanõ om india ja mina hiina traditsiooni austaja. seo väljendus pernaasõ puhul kundalini joogana ja minu puhul taona. kui õkvalt temperemente kaia, sõs olõ ma kah inämp praktilisõ ja kasina hiinlasõ muudu. minnu om taolus juba pää 20 aastat lummanu. edimõst kõrda kuulse taost keskkuuli filosoofia tunnin, minnu võtse hindä haardõlõ lausõ: toimi toimimalda sõs ei jää midägi tegemalda. ei mõista ma joht mis seo tao om, a uma harvadõl selgusõ hetkil olõ timäga ütistust kogenu. võit ju taod ega päiv är tunda, a teda kogeda om juba keerulisemb. jooga saladuisi olõ ma kah veidü uurnu ja kasuta seo harjudusi uma võimlemisprogrammin, a filosoofia ei olõ joht mu jaos väega henge perrä. uma jooga tiist või pernaanõ esi kirotada.
põra om sõs pääaigu valmis tõne piinar. seo ma teie sõs tõiste, kui edimäse. kaibse mätta vällä, pandse veere vannuist palkeist, teie veidü pattu, maa sõsse läts umbahaina tõkkes kile, kõge alumisõs kihis läts, vana hain, sõs sõnnik pääle ja kõge lõpus muld. osa kapstataimi sai kah är istutatud. a mis muudu ma sõs luudust perrä tii ? luudusõn kasus pallo eri liiki taimi üten kuun ja paljast mulda ei olõ joht koskil. ma sõs pruuvi sod perrä tetä, istuti kapstataimõ, ütele puule viirde ja piki ridä külvassi ua, tõsele puule piidi a katõ kapstarea vaihõlõ põrkna. ütesanaga kui ua välla jätta, sõs lätsi pääd kasvatava ja juuri kasvatava taimõ vaheldumisi. niimuudu külvä ja isuta täüs kogo piindra ja tühä kotussõ täüda ma põhuga. nii sa väikul piindremaal, kasvatada hulga küügiviljä ja umbhain ka ei kasu joht ülõ pää. edimõnõ piinar saie kah külvatus niimuudu, et sibula, kaalika ning naei vaihõlõ külvassi salati, tilli, oa ja spinati. eks ma sõs kirota, kui seo kõk kasuma lätt. õnne väega kuiv om, ei ole joht kõrraliku vihmä inämp vast paar nädälit tulnu.