põra om sõs pääaigu valmis tõne piinar. seo ma teie sõs tõiste, kui edimäse. kaibse mätta vällä, pandse veere vannuist palkeist, teie veidü pattu, maa sõsse läts umbahaina tõkkes kile, kõge alumisõs kihis läts, vana hain, sõs sõnnik pääle ja kõge lõpus muld. osa kapstataimi sai kah är istutatud. a mis muudu ma sõs luudust perrä tii ? luudusõn kasus pallo eri liiki taimi üten kuun ja paljast mulda ei olõ joht koskil. ma sõs pruuvi sod perrä tetä, istuti kapstataimõ, ütele puule viirde ja piki ridä külvassi ua, tõsele puule piidi a katõ kapstarea vaihõlõ põrkna. ütesanaga kui ua välla jätta, sõs lätsi pääd kasvatava ja juuri kasvatava taimõ vaheldumisi. niimuudu külvä ja isuta täüs kogo piindra ja tühä kotussõ täüda ma põhuga. nii sa väikul piindremaal, kasvatada hulga küügiviljä ja umbhain ka ei kasu joht ülõ pää. edimõnõ piinar saie kah külvatus niimuudu, et sibula, kaalika ning naei vaihõlõ külvassi salati, tilli, oa ja spinati. eks ma sõs kirota, kui seo kõk kasuma lätt. õnne väega kuiv om, ei ole joht kõrraliku vihmä inämp vast paar nädälit tulnu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar