ma olõ soe sõper

eestin om 120 sutti, kõneldas seod om paras jakko, seod om ju veidü. susi om väega tark mõtsaeläjäs ja timält om paljo oppi. mõtsamehe hädäldäse mõtskitse süüva pedäja nuurendiku, a muidugu süüvä kui na hinnäst kindlält tundva. sääl kus om paljo suttõ, sääl polõ mõtskitsõl aigu mõtsa häotada. kui suti ka mu mõnõ kitsõ maha murdva pole hullu, las luudus võt uma, luudus piät saama seod midä ta taht. ma arva et miile mahus vähembalt 1000 sutti ja sõs na ei kipu ka nii pallo inemese eläjäte mano, 
sõst saava parembalõ mõtsaeläjäit murda. pääle sõda oll eestin 3000 sutti, kas na sõiva eesti rahva är, pole kuulnu, et na olõs seod tennü.

umakoetu piparkuugi

loonatalu ja kinetski talu ütinõ piparkuugi tegemisõ projekt.

iganenu televisioon ehk ao ike

televisioon om kül aost maha jäänu. kõk asa nakassõ kilndlal kella aol, kui ma taha midägi kaia sõs ma piä hinnäst teleka kava perrä säädmä, a joht televisioon, ei sää hinnäst mu perrä. pallo häis saatit om nii ilda õdagu, mil ei viisi inämp üleval olla või om sõs kui taha latsõga tegeleda. seo seletas ka youtube ja egätsugu wiibide, kos sa serjaale kaia võidukäiku. tääpätsõl digi tv ajastul peas olõma võimalus esi hindäle tv kava kuustada ja aigu valida. mu pärast võiva neo reklaami olla, kuskilt piä ju raha tulõma. tõne asi, et võis olla, et ma saa reklaame valida, mille ma piä noid kuramusõ mõsupulbri ja naiste mensulappide reklaame kaema, minnu seo ju ei huvita, paremba meelega kaes vahtõmbaid it, kodotehnika jne reklaamõ. pole määnegi ime, et internet süü tv välla, a esi omma na süüdi, et nii paindumatu omma ja ei käü aoga üten ning soodustava piraatlust.

evolutsioon

kuulin kõneldi, et inemene om ahvis arenenu. ma ei tiää, või olla, et omgi, a mul om ütkõk. ütskõk kas om ahvist, vai om siia koskilt tuudu, a ma tiiä et ta allus luudussäädustõlõ, miä kehtiva kõge elusa ja elutu kotsilõ. vat seo om mu jaos olulinõ.
ahvi pilt om peri http://www.bananamonkey.org/monkey2.jpg

nädalivahetusõl oll võrun jõululaat

talvinõ liblik

kiä ütel, et talvõl liblikuid olõ õi ?

sitta kah

täämpä löüdse vannu aolehti pliidi alla pannõn, legendaarsõ pärna priidu karrikatuuri, saidsmenda lehekuu 1992a maalehest. tima edimäne ilmuminõ oll viis aastat hinne seod lehte sirbin. kunagi lainõt lüünu karrikatuur om ka tääpätsõl
aol aktuaalnõ, eriti kunnasõ leo päevalehe artikli  tagaperän.

hüva suomi

mul om põra suumõ vaimustus pääl. suume raamatu, filmi, tv, roppusõ jne.  seo veljeskansa
värk om mullõ ammu juba miildünü, a nüüd lät viil kimmämäle pääle. ostse tartult käts filmi varõs 
ja varõs kats, sääl tegutsõs üts ollesõbrast eravõmm, voi pergele määndse nalla sääl omma. ma ole kumbagi filmi juba kats kõrda kaenu, hää film om nigu hää raamat, kus ega kõrraga näet vahtsõid
asju. ja muidugu raamatu, juumahullu päevaraamat om vägev, naara hinnast õkvalt purus.
viil kõrra tervituisi veljeskansalõ.
(pilt wikipedia.ee)

pühapäiv

tulli hummuku tartult pöffilt. mõistuselahing oll päris hää film, õnne kõgest es saanu arvo, ei mõista joht inglise kiilt nii häste. nüssi kitsõ är ja vei na
karamaalõ, lumi om jo lännü ja haljast maan viil hulga. väiku ja kirriv naksi õkvalt süüma, a must
om miil sääne pips, timä es nakano joht sukuki süümä. vahtse õnne ja nii sama ümbre tsõõri, ma
pelgä, et paari tunni joosul mil na vällän olliva es söönu ta joht midägi. pääle lõunat käveva viil nuurpernaasõl külalisõ. pääle seda vahtse puule üüni telgut. oll sääne harilik päiv.

majussile morsian

voi vittu ! põra om maajussile morsian valittu. suomen maajussit olliva hüva näkoset kundit. morsiaita olliva nuoret hyva näkoiset, sobivasti lihavia a ihan läskia es joht ollutki. eritän samin morsiat olliva kauneaita. kolme paria on ragastunut.
virosakin vaaliti maajussile morsian, mutta es olnu hüva näkosia poikia, olliva tõsitsõ 
maamehe. muiat mutta olliva inämp jaolt säändsõ ihän läskia, vanhukset ja sego päät. viil kerrotan virossa on vain ihan kaunea tüttüä. a mii kandi mehe olliva tegija, mu 
lemmik oll räpina poika koit. hän otsi omale vaimo, kun hevosta, paljonko jaksa tüüd tetä ja onko 
mahtava lihaskimpu. voi perkele minkalainen sairas tyypi. vain üts pari om ragastunut. tämä olli seo ridala miis ja korat tiid kost peri naesterahvas, 
nämä olliva ka toivotavasti normaali pari.

torm om tasõmbas tõmmanu

eela õdagu naks tuul hinnäst ülõs kerima ning üüsõs olli ta juba tormis kätte är länno. kõk kolisesi mürisesi, unnasi, plagisesi, jaurassi jne. uma olle klaasi takast es viisinu joht minna vällä kindlustus töid tegemä. andse jätse neo asa luuduse miilevalda. hummuku, kui kusõlõ lätsi sõs kai ka ussaia perrä, kõk oli kõrran, õnne säästuküünilt oll üts kuurmakattõ nukk valla tulnu. majakatus ja kitsõlaut olliva ka uma kotussõ pääl.

Soovitus ELISA klientidele

Alati, kui teete mõne toimingu Elisa klienditeeninduses, siis võtke allkirjaga paber, eriti  kui tegemist on asjaga, millest võib sündida materiaalne kahju. Oktoobri lõpus muutsin Tartu Lõnakeskuse Elisa esinduses m interneti paketti. Mahupõhine
sai vahetatud piiramatu mahuga paketi vastu. Teenindaja tegi arvuti taga klõps, klõps ja ütles
asi korras. Ei osand selle pealegi tulla, et vaja ka paber, koos allkirjadega võtta. Rõõmug asusin siis internetti ekspluateerima. Oh, aga minu imestust, kui sain arve, seal oli siis kirja pandud, kõik kasutamise maht ja summa. Helistasin siis, klienditeenindusse ja vaata aga imet, pakett oli muutmata ja kuna mul mingit tõestust ei olnud ei saa ka arvet ümber teha, vähemalt nii väitis meeldiva häälega tütarlaps. Nüüd olen kogemuse võrra rikkam ning tuju natuke paha ka, kuigi summad ei ole suured. Väsitav on igat asja kontrollida, pigem tahaks teenuse pakkujat ja kaupmeest usaldada. 
Mind võib lolliks pidada, aga kui mulle näiteks poes antakse rohkem raha tagasi, kui ette nähtud, siis ma annan ikka ülejäägi tagasi, kuigi keegi ei saa tõestda, et ma sain rohkem kui vaja. Sama ootaks ka vastupidiselt.

inseneri poig

mu käen om käkitego panda esi autole pääle signa, vai remonti är auto ussõlukk. ega täämpätsõl aol tõistmuudu saa, tule vaesus õkvalt tarrõ.

kommentaarõ joht olõ õi

hiirõ jaht

sääne näge sõs vällä hiirepesä, mille ma küügikapi alt löüdse.
üts päiv, naksi üüsi kuulma, küügi puule päält hirmsat krabistamist ja närimist, pilt sälge hiire omma tarõn. naksi sõs egäs juhus uma jahu tagavara kaema ja ennäe imõt jahu kotte kallal olgi käüdu ja hiiresitta ka kõik kotussõ täüs. uma arust sai maja hiire kindlas tettü, a na omma säändse kiä pugeva ka pliiatsi jämedusõst mulgust läbü. tõie esä käest hiirelõksu, pandse tükü juustu süüdäs ja lõks kapi alla. õdagu, kui ma juba magasi, kuulsõ pernaanõ plaksatust ja kui ma üüsi kusõlõ lätsi oll jahisaak tõesti lõksun. egas juhus pandse püünüssõ vahtsõlt ülõs. hummuku puule üüd naksi krapin jälki pihta a ma es viisinu sängüst hinnäst vällä aia. järgmisel üül jälki krapin, hiilsõ sõs nagu navaho indiaanlanõ kaema, a kui peräle jõudse sõs krapin kadusi nigu niuhti. vähembalt saie teedä, et om kuskil kraanikausi kapi man. järgmisõl üül hiilse indiaanlasõ kombõl kats kõrda kaema ja kullõma, es saanu joht midägi targembas. a hummuku, kui ma uma tsäid naudse, sõs naksi seo jultunud hiir jälki krabistama ja midägi jüräma. kuna ma olli talle lähedal, sõs kuulse, ta kotussõ är. teie kapi tühäs ja ja tõstse är ja oh seod imõt, kapi all oll pesä, linavildist ja paprest tettü, hiirt ei kosagil. pesä tarõst vällä ja kapi uma kotussõ pääle. täämpä hummuku ütel pernaanõ sõs, et uusi käve jälki plaks, käve sõs kaeman ja tõne hiir olgi püünüssõn raudu vaihõl uma lõpu löüdnu. ma häoti sõs terve nuure perekunna, kiä kindlasti tahtseva tarre ka uma pogi tetä.