sääne näge sõs vällä hiirepesä, mille ma küügikapi alt löüdse.
üts päiv, naksi üüsi kuulma, küügi puule päält hirmsat krabistamist ja närimist, pilt sälge hiire omma tarõn. naksi sõs egäs juhus uma jahu tagavara kaema ja ennäe imõt jahu kotte kallal olgi käüdu ja hiiresitta ka kõik kotussõ täüs. uma arust sai maja hiire kindlas tettü, a na omma säändse kiä pugeva ka pliiatsi jämedusõst mulgust läbü. tõie esä käest hiirelõksu, pandse tükü juustu süüdäs ja lõks kapi alla. õdagu, kui ma juba magasi, kuulsõ pernaanõ plaksatust ja kui ma üüsi kusõlõ lätsi oll jahisaak tõesti lõksun. egas juhus pandse püünüssõ vahtsõlt ülõs. hummuku puule üüd naksi krapin jälki pihta a ma es viisinu sängüst hinnäst vällä aia. järgmisel üül jälki krapin, hiilsõ sõs nagu navaho indiaanlanõ kaema, a kui peräle jõudse sõs krapin kadusi nigu niuhti. vähembalt saie teedä, et om kuskil kraanikausi kapi man. järgmisõl üül hiilse indiaanlasõ kombõl kats kõrda kaema ja kullõma, es saanu joht midägi targembas. a hummuku, kui ma uma tsäid naudse, sõs naksi seo jultunud hiir jälki krabistama ja midägi jüräma. kuna ma olli talle lähedal, sõs kuulse, ta kotussõ är. teie kapi tühäs ja ja tõstse är ja oh seod imõt, kapi all oll pesä, linavildist ja paprest tettü, hiirt ei kosagil. pesä tarõst vällä ja kapi uma kotussõ pääle. täämpä hummuku ütel pernaanõ sõs, et uusi käve jälki plaks, käve sõs kaeman ja tõne hiir olgi püünüssõn raudu vaihõl uma lõpu löüdnu. ma häoti sõs terve nuure perekunna, kiä kindlasti tahtseva tarre ka uma pogi tetä.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar