vana aasta tegemise

vana aasta perämine päiv om illos, päiv paistus ja vällän om paar kraati lämmint. vana aasta lõpun sai paar kipõt tüüd är tettüs. eela valasi ubinaveini ümbre. a juba inne jõulupúhhi olli valmis saanu kats kuud käünü ubinasiidri. seo näi vällä ja maitsesi õkvalt, kui ubinamahl, a nakas pähe. täämbä vei viil kitsõaiast sõnnikut vällä, oll tõne juba puulde seerde.

hääda vana aasta lõppu !

ole'õi joht sanest ilma nättü inämp kavva

ole'õi joht säänest asja mii talon viil olnu, et kitse omma talitsepühi aigu karamaal.

vigade parandus

kitsi puult talvõl är kuuritu pajuossa kuiusse suvõ algusõs är, sõs om seo hää kraam rakettpliidi kütmisõs. a kõge parõmb om ossi purus lõiku ossakäärega. kuna mõne ossa omma jämeda ja neo omma viil ka är kuiunu, sõs om seo kimmäs kraam ja käärele rassõ tüü. ma ole mitme aasta joosul är lahknu katõ-kolmõ kääri. põra sõs mõtli, et midägi om vaja ette võtta, nii lät asi kallis. hää kimmä kääri masva hulga raha pää 60 eurot, no säänest raha küll ei ihna joht kärre ala panda. vana kääre man olliva katski lännü just käepideme, neo omma tettü väega õhukesest materjalist. tõne lahendus oll tetä vahtsõ käepideme. mõtli tolle pääle juba hulga aigu, et kost kimmäst materiali saia. täämba sõs kai, et saina vastan sais üts toro, a seo tundusi vähe peenike, mõtli pruuvi, tagusi üte otsa vasaraga lapikus ja oh imet lätski kääre otsa, lõigassi sõs toru poolõs, ja tei tõse poolega sama muudu. lätsis sõs õkvalt pruuvma, õks noid kõge jämedambaid, käve krõks ja kääri polt oll katski, tull panda kimmäm.

paradiisisöök

uma aiast lehtsalat, lehtpiit, roihlinõsipul, till, kurk, kitsilt juust ja kaugõlt kreegamaalt talo oliivõlli. kõrvale uma veski jahvest küdsätü leib :p


kõks seo sama õnne kitsejuustu asõmõl om lelle puult vabapidämisen kana muna.

ja kõkke seod hääd kraami kas või ega päiv, maal elämise võlu!

jälle rakett

ma olõ siis hää mitu aastakka pioneer-rakettpliiti katsetanu. iilmine aasta sai sõs pliidiplaat korgembale nõstetu, et ta pliidikerre ei lämmistas, a süügi tegeminõ võtse õks pallo aigu. seo aasta sõs ma võtse ravva päält ja panni õnne resti pääle, põra päses tuli õkvalt paa, vai kanni põhja lämmistama. vesi lät väega kipõlt kiima.

kokkuhoid

kasvumajan kui osa saltait om är süüdü ja redise jäägi vääla võetu, tekkisi mitu tühjä kotust, kohe sobisi panna õkvalt tomati. a ma es ihnanu nakata vahtsõid taimi ostma. võtse sõs oleman olõvatelt taimilt juure mant kavu ja susassi liuhka maha. tomat om teedä kipõ juuri aoma. kastsõ kah, a liuhka seo päräst, et nii tulõ inämp juuri alla ja taim saa kimmämb.

22.leedokuu

luudus om hilise keväja tasa tennü ja ettegi lännü. varst saava juba tomati valmis, kuigi na omma ilda istutatu, kurki tulõ juba nii kasvuhuunõlt, kui pindrelt, sitikmara hakkava värmi muutma jne.

joosõ, contra joosõ

suur võromaa separatiste vaimne liidri contra om asunu võro lipuga ümbre suur võromaa juuskma. täämba juuskse ta läbü mii kärgula külä, varakult olliva pühäjõõ sillale kogunenu conatrat tervütama ja umakoetu süüki ja juuki pakma kohaliku aktivisti. :D :D :D

umbrohu tõrje

 

piinarde vaihel kasuv umbhain tüküs pinresse, eriti naadi ja orashain. üts võimalus om kõik aig pindrevahe är niita, tõne variant om panna papp ja seo pääle, sõs kas põhku, kooremultši, vai ruusa, kolmas variant om panda alla määnestki vana kilet. seo perämine paistus, et olõ õi joht öko. a kubm om ökomb, kas seo vana kile om su maa sõsen, vai vedeles nii sama prügimäel ? vai tossutad egä nätäl moroniitjaga. ma esi valisi vana kile tii, alla lätsiva sõs vana viläkoti ja kergruusa koti. nõstse pindreserva ülõs ja topse kile ka sinna veere alla. kile pääle läts ruus, kile pääle tulõ kindlale midägi panda, m,uidu häotas päiv seo kipõlt ära. kile ei lämma joht elo ka maasõsen, kui koheki om mõni kiletükk vedelema jäänu ja mi seo ülõs nõstami, sõs om nätä määne elo sääl all kiis.

miks mitte täna

mineväl postitusen kiroti, et valmista maja mano pindre ette järgmisõs aastas. a eela tull mõte, et mille ma juba põra seod valmis ei või tetä, vähembalt jaoldõ. tõi sõs laudast sõnnikut, pandse pääle põhu ja kõge otsa laskse läbü reformsängü põha vana kasvuhuunõ mulda. täämbä jõudse viil sibuli kah är istutada. hummen saa vast salati ja tõse halja asa.

permakultuur lähemale

permakultuuri kavandamisõl om kats päämist vainlast, pallo maad ja pallo aigu. kui om pallo maad, sõs kipus majapidaminõ lakja vaoma, vahemaa elementide vaihel pikas venüma. permakultuuri klassiku kõneleva, et kui lähet hummogu tarõst vällä omleti jaos sibulit tuuma ja jala likes saava, sõs omma pindre liiga kaugõl. nii om ka miil juhtunu. kasvuhuunõ ja pindre omma säätü suveküügi perrä. a probleem om sellen, et suveküüki nakatas kasotama leedokuun, a pindrelt ja kasvuhuunõlt nakas haljast kraami joba mahlakuu lõpun tulõma, a sõs om süüg tegemine viil majan. nii tulõgi sibuli, salati jne perrä minna kavvõlõ, seo võt aigu ja vaihel õkvalt ei viisi minna. targem olõs olnu edimäse saagi pindre ja kasvuhuunõ teta maja ja väliküügi vaihõlõ, a sää olõ õi joht hääd kotust. ma sõs kavandi tarõ nuka mano üte pindre, kost nakas tulõma tõne saak, miä tulõ viil sõs, kui majan süvvä tetäs. edimese saagi jaos tulõ maja takka, pääva puulõ lava. kolmas saak tulõ kavvõmbalt.
maja nuka mano tulõv piinar tulõ jälki tõistmuudu, sääl saava tõkkemultsi edimäses kihis vana vatimadratsi., pääle sõnnik, põhk ja suve joosul panemi viil niidetü morro kah mano, et piinar saas korges. järgmine aasta piäs piinar külbmisõs valmis olema. a seo aasta pane vähemba kogussõ sama kotusse pääle vanasse vanni kasuma :)

teo aasta

seo aasta om kimmäs tio aasta. ,miil pole hinne tigosid olnu, mõni ütsik õnne, a põra om sääne uputus, ei tiiä joht kost nad vällä tulliva. naabrite man oll noid viuil inämp. edespiten sõs selgus kas na saava kah probleeemis. muidu kõneldas, et olõ õi joht pallo tigosi, vaid om veidü partse. partse mii ei saa joht pidädä, nii et tio võiva saada probleemis. ma pole viil korgpindreid kaenu, kuis sääl luu omma.

peenralt tassi

edimäne taim miä sai pindrelt tassi tõmmisõs oll meliss.

taimelaskepääev

ka edimäse taime omma uma nõna vällö pistnu, nii uma, kui luuduse puult külvätu. redis, naat, nõges,

karjalaskepäev

eela sai sõs kitse edimäst kõrda vällä lastus.

pühade jänesed

jänesse omma tettü mii talo veski peenest täüstera nisujahust.

sünnipäevalaud

vabariigi sünndümisepäiva pidolaud sõs. lavval õks õnne eesti süügi ja juugi, kilu, moe viinavabriku viin, uma leib jne. pido oll esi kah vinge

hääd eesti asjad-suva sokid

eks vanaimä kudatu villasuka omma õks kõge armsamba, a noil om üts häta, na häosse saapa sõsen kipõlt ärr, õnne mulgu jääva perrä ja nii ei jõvvaki vanaima nii pallo sukki kudada, kui noid aia viirde lät. paar aastaka tagasi ma löüdse puudist suva saapasuka, miä ei olõ joht lambavillas, vaid omma puuvilla ja määndsegi naftamaterjali sego, a seo iist kestva kavva, mul viil edimäse paari tüütava ja ei näüta joht väsümise märke. na ei ole õks nii lämmä, kui lambavillä uma, a kui peris külma ilma omma sõs tõmba villasuka pääle.

eestimaised saapad

või olla uudisõs, et eestimaal viil saapit-kängi tetäs. a viil tetäs, ütest võro ettevõttest abris olõ ma inne kirotano, a põra sõs tulli ette tarto saapavabrik samelin, kost ma ostse hää talvõ känga, vana miä ma ostse masu alguse aigu hirmsa alõga timberlandist nakassi är väsüma. noidega saa vast viil paar aastat õvve pääl tüüd tetä, hinne kui päris hukka läeva.

omavalmistatud kurgurohi

üts päiv naksi kurk valutama, es andnu perrä joht üüsi, egä pääval. kotton oll õnne latsile mõeldu kurgurohi, seo balloonin taruvaigu, küüdselille ja õlliga, pruuvse, es avitanu joht midägi. kuna liina es olnu asja, tull esi midägi kimmäst vällä mõtelda ja sõs sähväti, miilde tull tahtse kunagi esi tetä pihustatava piirituse-taruvaigu kurgurohu. taruvaigumikstuur oll juba ammu valmis, st piirituse pääl är tõmmanu. võtse sõs tühäs saanu haava puhastusvahendi pudeli ja valasi sinna mikstuuri sõsse ja laskse õkvalt kurku, mõosi õkvalt. puudis masva neo rohu õks kistumalda pallo, a esi tetä sõs kõrdi vähemb. päälegi om seo multifunktsionaalnõ, saa pääle kurgu ravi, viil haavu puhastada jne.

kaasaegne hiirelõks

sääne näge sõs välla kaasaigne hiirelõks. vuulujooneline disain ja kerge valmis säädä, sõrme ei jää joht vaihele. valmistatu poolamaal, ameerikamaa patendi perrä ning ostetu kuldri külapuudist. kõneldas, et pidi olema väega hää.

põra paar päivä ildam, või ütelda, et võt kõge väikuma hiire kah rajalt maha.

jõulukuuse saatus

miil olli seo talitsepühi aigu edimäst kõrda kuusk tarõn, muidu olemi õks suure ossaga hakkama saanu, latsõ tahtsõva hirmsale õks kuuske ja süs vanbaesa tõigi noile mõtsa alt üte,m säände mis oll tõisi varju jäänü. 

tavaliselt palutatas jõulukuuse muistse kombe kotsil är, kui püha läbi saava, a mii uma läts kitsile ruas. nad jüräsiva kuuse õkvalt är, perrä jäi õnne üts roots, seo löüd vast uma otsa pliidi all, kui är kuius.

olemine

kirä siia om õks väega harvas jäänü. veski võt pallo aigu õks är ja inämbüs aiategemise omma jäänü pernaasõ tetä. ja kui ma esi kaasa ei lüü, sõs ei mõista joht midägi kirotada kah. põra om väiku puhkus saa raamatit lukõ ja nii sama molutada, et sõs mõne ao pärast jäli veskikivi tüüle panda ja värskit jahu inemeisilõ kätt viia. tuu perast om hää miil kah, et talo juba veidü raha sõsse tuu, om juba tuutmistalo muudu.
a aiandusen omma kah õks vahtsõ plaani seo aasta jaos oleman, eks näis kuis noidega jõud, a tahtminõ noid ello viia om kimmäs.
kitse elassõ kah õks vanamuudu, andva talvõ kotslie häste piima, kuna latsõ kah kasussõ, sõs lät seod õks järjest inämp vaja.