miil olli seo talitsepühi aigu edimäst kõrda kuusk tarõn, muidu olemi õks suure ossaga hakkama saanu, latsõ tahtsõva hirmsale õks kuuske ja süs vanbaesa tõigi noile mõtsa alt üte,m säände mis oll tõisi varju jäänü.
tavaliselt palutatas jõulukuuse muistse kombe kotsil är, kui püha läbi saava, a mii uma läts kitsile ruas. nad jüräsiva kuuse õkvalt är, perrä jäi õnne üts roots, seo löüd vast uma otsa pliidi all, kui är kuius.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar