päävakalendri perrä tulli 24 ja 25 kuupäiva vaihel meile maavalda vahtnõ aasta. päiv oll alaten käänüpäivast kolm päiva koton, pääval sünnüpäiv ja naksi 25 talitsekuul jälki uma tiid minõma. nagu maarahval kombeks täihistasime pühi lookas lauduga, uma tettü lambapraat, sült, leib, makesüük, trolla puudist hapukapsta, hapukurk ja verivorst, nopri hapukuur ja või. suurest puudist saie õnne hõõgveini ja jäätist tuudus.
lugesi täämbä külauudistest uma lehe juttu trolla puudist, et sääl omma kistumalda hää hapukapsta. lätsi sõs noid õkvalt juunelt seod puuti võro liina, mäe tänavale otsama. puut oll väiku ja rahvast hulga. kui puudist vällä saie oll mul lisaks kapstile käe otsan viil kilu verivorsti ja kümme munna. kõk seo hää kraam väiku taluden tettü-kasvatatu. eriti hää miil oll mul verivorste pääle, oll ehe talu kraam, õkvalt tulli miilde vanaima man tsia tapu aigu verivorsti tegeminõ. õdagu lätsiva vorsti ahju ja pääle kärsitut poole tunnist uutmist olliva na valmis. olliva õks hää, täpselt nigu uma koetu, perämine kõrd saie säänest kraami vast uma 15 aastat tagasi vanaima man.
uudissõit lugedes tundus, et seo lumi om eestimaal harv külaline, külh om pallo illo.
