31. talsikuu

om käen talsikuu perämine päiv. vällän om kats kraati lämmind, maa om haljas, õnne mõni ütsik lumõterakõnõ. kos seod inne nättü, et südäkuu om ussõ iin ja kitsõ süüva vällän karamaal. aasta õks ei olõ joht velle.

chacha

ehk gruusia viinamara puskar. talnan sai paari pääva joosul katte erinevat chatchat, üts, seo miä om ka pildil, vabrikun tettü ja tõist miä oll aetu koskil gruusia talun. vabriku uma mekk oll puhas, a uma koetul oll viinamara maitsõ man. mõlemba olliva väega hää, ma ei mõistagi kõnelda kumb om paremb. egäl juhul juudi kõk är, miä välla panti.

kingikotist 2

peretütrik sai kingiks vannuist kohvipakkesit tettü koti. säänsit om suuri kah oleman. tettü om seo soomemaal.

mahtra

üüsi naksi mahtra pääle. põra om sõs tuul veidü tagasi tõmmanu. elektri om mitu kõrda är olnu. õdagu oll kül teedä, et tulõ maru, a peramisõl aoul ei olõ elektri tuulõga väega är olnu, nii olegi veidü laisas lännu ja vesi jäi varumata. hummogu ollgi elektri lännü ja vii häda käen, kraapse kõk võimaliku viipära kokko, sai pada täüs ja üte pange kah. vähembalt sai hamba är mõska ja tšai vii ülõs panda. mõne tunni pärast tull elektri tagasi, sai veidü vett varutus ja sõs plaks jälki lännü. kui tagasi tull, sõs sai kok suure paa vett täüs lastu. elektri käü siia maani kõrra är ja sõs kipõlt tagasi. vast pess koskil traatõ kokko.

jõuluvana kingikotist

üts äge ja nutikas vigur jõuluvana kingikotist. kingikotti sattusi seo narva turult, üte vanamehe käest, kiä om seo asa esi tennü ja taaskasutatu materjaleist. seo kink läts külh talotütrikule, a ma mängse seoga õkvalt pää puul tunni. vigur võt uskumatul pallo erinevaid posänge.

loodus :)

talsiõdak

päävakalendri perrä om sõs juba vahtnõ aasta, hääd vahtsõst sõs. eela talsiõdagul mängse latsile jõuluvana. vei kitsile leiba, et õks karaõnne olõs, kuigi sikka pole vill jõudnu karja tuvva. pernaanõ, latsõ ja vanavanemba mängseva vannu talsimänge, üts miä miilde jäi oll sõkõsikk. süüdi ja juudi, nigu ikka ütel talsipühäl, eski lumme satte mano.

talsisüük

talsi püha om sõs är peetü ja päiv jälki tiile saadetu. nigu ega kõrd om mii talsisüük uma ja kohalik kraam.

kitseliha-uma

kartol ja juurika-uma

muna-uma

mõdu-uma

kuumvein-uma

kürvits uma

leib-uma

kuuk-uma

siine-uma

verivorst-otepää lihatüüstus

hapukapstas-trolla

vällamaalt oll kanaliha(kogemata) ja riis.

nii saa süügi kokko väiku raha ja puhta toidukraamiga. inämbüs süügist oll uma, vai umakandist.

ubuntu 11.10

tõmmasi eela vahtsõ ubuntu üsäkule pääle. näge väega seksikas välla ja om mõnus kasutada. eski id kaart naksi õkvalt tõõle, es olnu vaja joht midägi erälde pääle laska, panet kaardi sõsse ja kõk tüütas õkvalt. ubuntu op süsteem om nigu väikutüüstusen tettü, ummamuudu ja tüütas kah ilma suurembide tõrgeteta.

mõdupäevik

kuna päiv om koton küõmän, sõs tulõ seod tähüstada. miä om seo kõge parõmb juuk seo illo jaos, õks päeva sõpru lilli päält korjatu nektarist tettü hüa rüübe mõdu. mõdu lät järjest parembas. tervüst päiv !

tere päiv

eela tull sõs päiv kolmõs päävas kodo käümä. tull hillõkõisti, väega tassa, es olnu joht tedä näta. a täämpä tulli vällä, hinne laskse viil lumõ ussõst sõsse. hummen talitsõpulpääva kesküül vasta talitsõpüha lät ta jälki uma tiid, ega päävaga päivä pikembas sikutaden.

mõduteo päevaraamat

eela hummogu pandse ankulõ kaanõ pääle ja nõstse vüürusõlõ kulmä. õdagu joht es pidänu vasta ja lätsi laskse üte sortsu mõdu kannu. juba kõlvassi juua, oll tõne kistumalda hää. ingver and mõnuse maidsa. a kangust es olnu viil väega.

mõdu

mõdu on vanem, kui õlu. ma ole saanu väega hääd omakoetu mõdu. näitüses naabrimehe m-i esä tettü. mõtli sõs, et pruuvi seo ürgse juugi tegemise kah esi är, kas tule vällä. tõie pernaasõ velle käest mii kogomise man perrä jäänu veidü kehvembat mett. otse vällä toivo niibergi raamatu: koduõlu, kali ja siider, säält mõdu retsepti. tei erinevaist hindale kokko sobiva. valasi kastrulile katskümme liitrit vett, ajasi pliidil lämmäs, sõs lahusti sääl är kats puul killu mett, kuna mul taput es olnu, sõs pandse veidü ingverit, ai kogo tolle värgi kiima, kiitse kümme-viistõist minutit. sõs võtse kastrulist liitri virret eräldi, ülejäänu valasi vinkule jahtuma. kui virre oll jahtunu veidu lämmämäle temperatuurile, kui tarõ, sõs võtse eräldatu virde ja segasi sinna sõsse tsukuruga lahustatu pärmi, laskse tollel värgil tund aigu käia ja valasi seo sõs vinkule virde mano. katse vinku puhta rätiga. juba tõist päiva käü mõdu hirmsa huuga. umbed hummen hummuku, kui protsessi omma veidümbas jäänu, pane vinkule kaane pääle ja vii tolle jahedale vüürusele. ja nädali pärast saa vast juba pruuvma nakata.

ta tuli siiski

et lumi sõs ! hummogu oll maa valgõ ja latse tükseva õkvalt vällaä. säänest asja pole küll hinne nännu, et mii latse tahtva õkvalt välla, kui omma ülõs tulnu.

hõõgvein

vällän ving külm ja kimmäs tuul. ummi konte lämmistamisõs om õks kõge paremb kuumõtvein. puudist es ihnanu toda sukuki osta, sõs tul miilde, et miil om mineva aasta ubinaveini koskil küüginukan alale. pruuvse perrä, väega hää. valasi veini potti, tei maitsaainist(kardemon, nelk, ingver, kaneelikuur) marli sõsse nutsaku ning panni seo kah veini sõsse, kuumuti ja naksi pruuvma, edimält oll tunnõ, et midägi om hirmsale ülõ pantu, a tõne laar sai juba paremb. lõpus tull, õks väega hüä kraam vällä.

lambavillaga soojustamine

põra om sõs maja kats saina är lämmistatu. maja naksi õks ega aastaga inämp tuult läbi laskma ja suure tuulõga oll tarõ õks väega hõrre. võtse sõs maja lämmistamisõ ette. kõge rassõmp oll tetä sainale karkass, saina omma väega kõvera. lämmistamisõs võtse uma lemmiku lambavilla. vill kasus esi ja om päämiselt jääk, tima tootmisõs ei pea rajama tehasit, vedäma kohale kaugelt, egä rikma luudust. lambavill om väega hää materjal, hoit häste lämmit, ka sõs kui likõs saa, om hää sina panda, oma kohalik kraam ja ka otav. villa sai ma nellä kilomeetri kaugusõlt, naaberkülamehe käest. pandse karkassi pääle tuulõtõkke ja lavva, ning tõkke ja saina vaihele topse villä. perämise plaadi vaihele inamp toppi joht ei saa, sõs ma tei nüüresit võrgu ja topse villä sinna vaihele(nigu pildi päält näta), pääle sõs tõke ja laud. villä ei tohi joht är mõska, so om suur tüü ja sõs tuleva õkvalt koi sõsse.

veel aineringist

inemine om õks andsak, viskas uma eritatu ilma rahalda väetise(kusõ) ja lät sõs raha iist puudist otsma väetsist. sääne tegevus om ju tühi tüü, a majandus kasus, sest raha liigus.

sepik

mii olõmi õks seni sepikut puudist ostnu. a põra om pernaanõ paar kõrda sepikut esi tennü. väega hää tull välla, ei tiiäki mille mii toda hinne puudist otsnu olemi, kuigi leibä tiimi ammu esi. egä seo sepikutego joht rassõmb olõ. ja latsõ süüva kah väega hää isoga. jälki om üts süük man, miä tettü maheviljast ja seo vili om kasunu viil mii külan kah. süügil piät õks teedä kasvataja kah olõma, joht õnne om teedä puudi nimi kost sa süügi kodo tuud.

1. jõulukuu

täämpä sõs edimänõ talitsekuu päiv. kitsõ omma jätkuvalt nurmõ pääl haljast süümän. aasta oleõi joht velle.

vihmaveega kemmerg

lihtsä vihmaviiga kemmerg

lisaväärtus

kõneldas, et eesti om alltüüvõtu maa, et tiimi madala väärtusega tüüd, kok nakas pääle esihindäst. mii olemi uma talon säädnu nii, et õks kõk toimingu omma korge väätusega. näütüsõs ei vii mii küügijäätmid lihtsalt komposti, vaid süüdame nii kitsile. lisaväärtusena põllurammulõ saami piima.

mutid minu teenistuses

mutimullahunniku kipuva olema aiapidäjale nuhtlusõs. mutteile pandas kihvti ja püütas noist muudmuudu valla saia. ma kai, et mutt om hainamaal kõvaste tüüd tennü, hulga hääd illosat puhast mulda ülõs aono. hääd mulda om korgpiinarde jaos kõik aig vaja. võtse sõs käru ja lapju ning lätsi hüäd kraami kokko vedämä. saie väiku maa päält kolm kimmäst käru täüt.



piindrele sai õkvalt hää viis sentimeetrit mulda mano.

lambavillane tõkkemultš

nigu ma hinne kiroti, oll mul probleem kohe panda lämmistusõs kõlbmatu lambavill. lahendus, tetä seoga tõkkemultš. lambavill peäs hoitma haina kasumisõ kinni ja ta kest kauemb kui papp. kotus piindres oll juba hinne mul välla kaetu. marapuhmi vaihele, moro pääle läts vill.





villa pääle puulehe(pruun materjal), sinna pääle viil vana hain


hainu pääle sõnnik(lämmastik

ja kõge pääle põhk. kaemi, miä sõs keväjäs vällä tulõ

saa saaki

mii tiimi ega päiv hulga toimetuisi ning mõne neist andva saaki. mida inämp mii argitegevusi saaki andva seda lihtsamp om ja jääs aigu molutamisõs. vei hummuku tuhapange välla, seo tegevusõga teie ma är kats asja, sai valla tuhast ja väetasi är tükü piindremaad. mu tegevus and mulle järgmisõl suvel-sügüsel saaki süügina. kui ma kusel käü sõs ma kah väeta piindremaad. noid tegevuisi kogones pääva pääle hulga mida saad panda saaki saama.

probleem on lahendus

permakulturisti kõneleva: oleõi joht pallo tigusid, om õnne veidü partse. ega probleem om esi lahendus, tule õnne oigest otsast kaia, vai veidu kavvembalt. aian kos omma puu ja moro tulõ egal sügüsel probleem, miä tetä lehtiga. liinan veetas lehe prügikasti vai põra sõs ka liina kompostiplatsilõ, vähese tegeva esi komposti. lehtist om saamu probleemi, millest vaja valla saia. saman om aian alati puudus huumusõst ja väetisõst, a neo lehe ju ommaki. mii panemi lehe sügüsel piindre pääle, sõs ei jää muld paljas ja kõdunedes andva huumust mano. tõne probleem majapidamisen om kohe panda inemise sitt ja kusi, liinan lastas merre, vai jõkke. hajusamban asulan ehitatas kalli kogomisanuma, kost viias sisu õks puhastusjaama. kõk seo om kallis vällä ehitada ja är vedada. mii viimi kusõ piinramaalõ, kos seo om kimmäs lämmastikväetis ja sitt lätt pääle laagerdamist mõtsa alla, kos kasuva küttepuu, nii kasussõ puu kipõmalt. ma ei massa raha kalli sisteemi ehitüses, ega sita vedämisõs, ega väetisõ ostmisõs. maja lämmistamisõst jäi perrä lambavilla, miä oll likes lännü, mis seoga tetä ? ei ta pala, ei mädane häste, vaiv tast valla saia. pdc kursusel kuuli, et lambavill kõlbas häste tõkkemultšis. nii ma sõs katse soga tükü marapuhma vaihelist ala, kos järgmine aasta tulõ piinar. täpsembalt kirota sõst edespidi. kõk tsõõri mii uma talon.

lämmastikuring

edimäne loomulik ja mõistlik lämmastikutsõõr

tõne tüüstuslik, energiat, aigu, raha jne raiskav üte suunalinõ liikuminõ.

tagumiku pühkimise hind

papert kasutaden kulus aig, raha, energia ja luudus. ütski asi pole ütstõsele kasulik.

kasutaden talvõl turbasammalt, suvel puulehti, vai haina, kulus õnne veidü aigu. ja seo, miä perrä jääs om luudusele jälki vajalik.

sügis kasvumajas

külm võtse perämise tomativarre är, põra om sõs aig kasvumaja puhtas tetä ja talvõs ning järgmisõs aastas ettevalmistada. seo hooaig näütäs, et kasvuhuunõn om muld lahjas jäänü. vaja sõnnikut mano panda, a kuna kasvuhuunõn om kuiv, sõs kuius ka sõnnik är ja ei lagune keväjäs kõrralikult är. mõtli sõs säändse asa vällä:




koobitsi kitsõaias likõ sõnniku kokko, miä oll kitsi puult põhuga segämini sõtkutu. vei kasvuhuunõlõ ja pandse mulla pääle. kastse viil kimmäle viiga, et muld kah alt likõs saa.

et vesi är ei häos, pandse kõge pääle põhukihi. aigaolt ma viil kasta seod ja kui lumi maha tulõ, siis pillu viil lummõ sinna pääle, miä lämmama ilmaga sulas. põhu all om lämmi ja likõ, kõksugu maavagla, siine ja bakteri saava sõs sääl uma tüüd tetä. nii om ka pruuni materjali(põhu) ja lämmastiku(sõnnik) tasakaal paigan. nii valmis kompost kottal ja ei piä inämp vaiva nägema. keväja istuta vahtsõ taimõ õkvalt mulda ja põhk jääs multšis.

permakultuur.ee

luudi eesti permakultuuri kodoleht www.permakultuur.ee. põra om sääl foorum, a edespidi tulõ kõrralik kodoleht, kos huvilisõ saava edimäst infot.

permakultuuri põhimõtted igapäevaelus

egä sõs permakultuur pole õnne uma maja ja aia kujundamisõ jaos, seo om laiemb mõtteviis. permakuluuri põhimõttid sa kasutada uma elon egäpääva otsusit tehes. lähet puuti usäkut(üsapuutrit) otsma, kaet kos seo puutri om tettü, kas tuutja om ka midägi är tennü luuudõ hoitmise jaos, pallo om puutriga üten ümbrist, raamatit ja muud träna, miä muutuva õkvalt jäägis, pallo ta elektrit võt, kas op süsteem om luudu suurfirma puult (windows), vai tettü paljude inemiste võrgu puult(ubuntu) jne. vai tahat mõnda tüüriista, sõs kaet viil kas seol asal om viil mõni hää võimalus man, midä seoga tetä saa. vai kui kaet puudist mõnd rõivast, sõs mõteld juba ette, et kui seo moodist är lät, vai vanas jääs, mis seoga kasulikku sa edesi tetä. või kui ummi latsili haridust annat, et kaet säändse viisi, miä ütistas ja joht ei erälda last elost. ka inemistega suhelden saa noid põhimõttid tarvitada, inämp ütistuda, kui eräldada, ei jäta suheten jääke perrä, ehk probleeme, ega müüdakõnelemisi vinduma, kasutad veerealade viljakat pinnast. ütesanaga neid põhimõttid saa kasotad kõge puhul, a mi oleme õks innekõkke inemese ja tiimi pallo asjo ilma mõtlemalda, impulssiivsusõlõ tule kah ruumi anda, a kui om aigu perrä mõtelda, sõs saa ka permakultuuri põhimõtid rakendada, kui seod juba kavva ja järjekindlalt tetä, sõs nakas alatiidvus juba esi noid rakendama ja sõs põle inämp uma aju tiidliku mõtlemise osa väega pingutada vaja. inne suuremb pingutus ja sõs saa juba võrkiigen molotada.

permakultuuri sertifikaat käes

eela lõppi kümme päiva käünü permakultuuri sertifikaadi kursus. oll väga kimmäs oppus, hummokul katsast õdagul ütsäni. sai kõvasti tiidmisi mano, midä ello rakendada ja tõisile edesi anda. seltskund oll kah lahe. kuulitajid oll kolm, usast, inglismaalt ja mehhikost. põra om mul sõs õigus ka tõisi opata.

kirjatükk linnaiandusest

siin om üts kirätükk linnaaiandusõst http://www.luomus.fi/kasvitiede/tutkimus/viherkatot/kattojenhyodyntaminen_minnapiironen.pdf, miä om maailman populaarne ja ka eestin võt huugu ülõs. uma majade man om juba ammu köögiviljaaida peetu, a põra nakkava ka kortermaja elaniku õvvepääl süüki kasvtama.

vananaistesuvised kõrvitsad

vällän om illos vananaistõsuvi. a naisi om õks ürgaost pääle seotu ümäräte vormega, nii ma sõs lätsigi kürvitsaid piinramaalt är tuuma. kürvits om sääne laisa mehe vili, paned keväja rammusa künka otsa kasuma ja tulet sügüse vilju tarrõ hööritama. pernaanõ hoiat minnu, et kürvitsa omma viil suuremba, kui iilmine aasta, ta oll nädalivahetusen üte piraka kelguga väliküüki lohistanu. ma kai, et om pirakas küll ja arvassi, et seo om sõs kõge suuremb, a piindremaal tabasi minnu üllätüs, üts jurakas oll nii suur ja rassõ, et ma es jaksanu seod sukuki liigutada.

kõge suuremb

ümärik nigu kahurikuul

kõge vähemb

nii ma na sõs löüdse

kasulikud järjekorrad

om hää aig korjata võismalillejuuri, juure omma hüä kraami täus. kõge paremb om kaiba juuri piindremaalt, säält saa na häste kätte, mõra, vai haina sõsest om väega rassõ nõid välla urgitseda. seo kinnitas viil, et laisal aednikul om õks kergemb, kiä om hoolsastõ kõk võismalille suvõl välla kaknu, seo piät noid moro sõsse otsma minema. keväja lindava võismalillesiimne lakja ja osa satussõ piinresse, sääl na nakava kasuma ja sügüsõs omma joba päris suurõ ja kimma juurega, vat neo ommaki kõge paremba. hää vällä kaksata ja juure olõ õi viil är puitunu. nii saa kats tüüd üte kõrraga piindremaa puhtas ja ravimtaimõ karpi.