vällän om illos vananaistõsuvi. a naisi om õks ürgaost pääle seotu ümäräte vormega, nii ma sõs lätsigi kürvitsaid piinramaalt är tuuma. kürvits om sääne laisa mehe vili, paned keväja rammusa künka otsa kasuma ja tulet sügüse vilju tarrõ hööritama. pernaanõ hoiat minnu, et kürvitsa omma viil suuremba, kui iilmine aasta, ta oll nädalivahetusen üte piraka kelguga väliküüki lohistanu. ma kai, et om pirakas küll ja arvassi, et seo om sõs kõge suuremb, a piindremaal tabasi minnu üllätüs, üts jurakas oll nii suur ja rassõ, et ma es jaksanu seod sukuki liigutada.
kõge suuremb
ümärik nigu kahurikuul
kõge vähemb
nii ma na sõs löüdse
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar