
koobitsi kitsõaias likõ sõnniku kokko, miä oll kitsi puult põhuga segämini sõtkutu. vei kasvuhuunõlõ ja pandse mulla pääle. kastse viil kimmäle viiga, et muld kah alt likõs saa.

et vesi är ei häos, pandse kõge pääle põhukihi. aigaolt ma viil kasta seod ja kui lumi maha tulõ, siis pillu viil lummõ sinna pääle, miä lämmama ilmaga sulas. põhu all om lämmi ja likõ, kõksugu maavagla, siine ja bakteri saava sõs sääl uma tüüd tetä. nii om ka pruuni materjali(põhu) ja lämmastiku(sõnnik) tasakaal paigan. nii valmis kompost kottal ja ei piä inämp vaiva nägema. keväja istuta vahtsõ taimõ õkvalt mulda ja põhk jääs multšis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar