kävemi sõs ka pererahvaga folgil, eelmine aasta jäi meil vaihele. vedasime hinnast kohale juba nellapääva pärastlõunal. ilm oll illos ja tuju hää. rahvast oll juba hulga kogunenu, ma pole nellapääviti viil nii pallo inemeisi folgil nännu. seo aasta mi passi es ostnu, kuna nuurpernaasõ tõttu ei tiiä joht kunagi kohe ja millal saat minna. edimäne üllatus tabasi minnu lauluväljakul, vabalava põlegi. lätsi sõs seod huviperäst otsma ja lõüdse lõpus üles, oll tõne hinnäst käknu betooni pääle, tegelastetoa õvve pääle. edimene mõte oll, et om õks kuradi kotus leitu, muro om õnne paar meetrit. ma pole hinne suur vabalava külastaja olnu, ole suurkontserditõ vai sääl toimuvate hääde kontserditõ aigu olnu. a millegi pärast läts mulle so värk väega henge. mõtli õkvalt, et puul folgi fiilingut om lännu. vabalaval oll alati näta egatsugu lahedaid tüüpe. nagu muiste pakse ka põra vabalava elamuisi. kats seo aasta päämist elamust tullgi säält, edimäne oll sentsatsiooniline tartu kevadpänd ja tõne contra oma luuletust, näppepilli, laulman. kolmas elmus oll kirja pantu eelmisen postitusõn. nii ma sõs naudsegi folgil inämp jaolt elavat rahvamuusikat, vabalaval, toidutänaval ja meestelaulutarõn. katel päris kontserdil käve ka. pernaanõ ostse riidi päävapileti ja külasti hulga kontserdeid. nuurpernaanõ pidasi ka häste kõk pääva vasta ja oll väega rahul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar