Näet sõs, pole jälki kümme päivä päevaraamatulõ kirotanu. Ole vahepääl pääliinan käünü ja
sõpruga olut joonu, laudale lae pääle saanu ja haina tennü. Seo perämisõ värgiga lät vaivalisõlt.
Ole saanu uma hainamaa, mida om mitu hääd hektarit är niita, a haina kuivatamisõst pole
joht midägi vällä tulnu. Vihma om olnu pea egä päiv. Säänest hainakuud ei mäletagi inämp
häste. Põra vast tulõ paar päiva kuiva, sõs saa midagi är tetä. Mõtsa omma mustikit täüs,
vast jõvva neid kah korjama, talvel hää võtta ja jogurti sõsse panda.
1 kommentaar:
Mustikatekorjamine on ikka 1 omamoodi nuhtlus. Ühestküljest peaks neid justkui korjama-teisalt aga on mets paksult vastikuid parme ja kihulasi täis. Lisaks igasugused õmblikuvõrgud, kraevahelekukkuv koorepuru, palavus ja puugid. Justki oleks sellest veel vähe on alati ka võimalus metsa ära eksida ja lõpuks kuhugi sooservale jõuda. Ning siis on juba enam kui tõenäoline, et karu, kes su marjalõhna on haistnud, tuleb ja äsab sulle asja eest-teist taga käpag ja võtab marjad ära. Või satud peale metsavarastele, kes su siis igaksjuhuks läbi peksavad.
a
Postita kommentaar