piindramaal sai algus tettü sibuli ja põrknaga. sibuli jaos pandse maha aolehe, pääle vana haina ja põhu. aolehte mulgu sõsse ja sipul mulda. põrkna jaos ajasin sõsse paar virgõst, pandse vaihele puulehti ja haina, nii et olõs harjaga pääaigu tasa. sõs külbsõ siimne ning katsõ virgsõ harja ka pääaigu kinni, õnne külvi juti jätsõ priis. säänest varianti ma pole viil katsetanu. vast avitas umbhaina uhjata. ma jälgi õks, et pallast mulda ei jääs, et kõk maa olõs inämpvähemp kaetu. nii om muld kõik aig parajalt likõ, muld ei kaota uma viljakust, tekis huumust mano ja ei oiä kündmä. mii piindra nägeva küll vällä nigu lakja aetu hainarua.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar