pernaasõ viirg:
ma ei mäleta, kas oleme kirjutanud meie igas mõttes kallist kodumasinast, orasepressist. see sai sõbranna Liisa kaudu Inglismaalt tellitud ja enne veel sain sõbranna Liisi oma proovida. ikka nii, et kui ta külla tuli, oli tal orasepress (ehk siis mahlapress maakeeli) kaasas ja käisime tiiru kasvuhoones ning ümber kasvuhoone, kus korjasime endi jaoks korvitäie toormahla materjali - kurki, basiilikat, rukkolat, hanemaltsa, nõgest, mõne marja, peedilehe...ja siis väntasime kõik läbi.masin ise näeb välja nagu hakklihamasin ja eest tuleb paras "vorst" välja, kuid kõik see väärtuslikum mahl tilgub mõnusalt tassi. Pärast saab veega lahjendada ja juua. kuid kuna kurk ise sisaldab suuremas jaos vett, siis seda me enam veega ei lahjendanudki. väntasime nii omale mahla talveni välja. ja sageli oli see seltskondlik tegevus, sageli sai mahla tehtud naabrinaisega koos, eriti meeldib mahlategu lastele.
nüüd avastasime, et keldris on päris mitu kotitäit porgandit järel. ja otsustasime teha läbi mahlakuuri. praegu oleme teinud mahla ülepäeviti, väiksele Atsile läheb mahl eriti hästi peale. porgandiga on ka see tore lugu, et kõik mass, mis järele jääb, kasutan toiduks ära. sellest saab teha toorsalatit, kotlette või panen toidu sisse. näiteks kõrvitsasupile või läätsedega koos keeta. aga meie pere lemmikud on porgandikotletid, mmmm.
värske porgandimahl maitseb muidugi nii hea nagu ta siin kõlab. just selline, et võiks teda liitrite kaupa juua. olime siin aasta alguses kõik parajalt tõbised, mina ise põdesin kuidagi eriti pikalt ja nüüd turgutan ennast porgandimahla ja idudega. hetkel sööme fenkoli ehk apteegitilli ehk ristiköömne idusid, mis kuuldavasti pidi kehale mõjuma kui looduslik antidepressant. nende idude maitse meenutab lapsepõlves söödud rohelisi hernekomme. mäletate? selline omamoodi magus maitse. no ja herne idud on ka pea söömiskõlblikud. hakkasin ka orast kasvatama, et orasemahla saada. põhiliselt panin speltat, kuid katsetuseks ka nisu ja rukist. eks siis on näha, mis välja tuleb.
loodan, et nii saame selle tühimiku täidetud, enne kui kasvuhoonest hakkab värsket lisaks tulema. sibulapealseid sööme juba mõni nädalat, nii hea on neid toidu peale saputada.
aga pressist veel. vahepeal väntabki Lenna meile kogu mahla, eks see nõuab omajagu ka füüsilist vastupidavust, kuid tema on vapralt pressi taga, lõikab noaga porgandist parajad jupid, vahepeal hammustab ;) ja muudkui laseb kätel käia.
pressi tulekuga sai nalja ka. see pidi meile saabuma just sel ajal, kui ats oli iga hetk sündimas. nii hoiatasin ka transpordifirmast helistanud inimest, et ehk peab hoopiski naabripere saadetise vastu võtma. ja nii juhtuski. tol kolmapäeval, kui ats sündis, pidi transpordiauto orasepressid koju tooma. kui me hommikul enne haiglasse sõitmist lennat naabrite juurde hoiule viisime, andsin tuhude vahel naabrimehele telefoninumbri ja palusin tal helistada orasepresside asjus. õhtul kuulsin, kuidas naabrimees oli tükk aega segaduses olnud, et mis pressidest ma jahusin (eriti kontekstis, kus ise hakkasin sünnitama :D) õnneks olin naabrinaisele varem juba rääkinud,kuidas me orasepresse ootame, nii teadis ta oma meest valgustada :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar