nagu põimukuul õks kombes, nakatas talvõs piindramaa ja nurmõ päält süvva varuma. ma naksi pääle sibuliga, varre olliva juba är vaonu, maa hirmus likõ ja ilma illosa. vast sai nii pallo, et talvõs jago, siimnes ei jää küll joht midägi. muidu paistuva sibula olevat kimmä.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar