luudusen om nii moodu, et süümine om ello jäämisõs üts tähtsambit asju. seopärast kulutas luudus süügi otsmisõ ja süümise pääle väega pallo aigu. inemene om luuduse osa, kuid om kahos seolt tiilt kõrvalõ kaldunu. süümine om muutunu kõrvaltegevusõs tüülõ ja muuilõ tegevuisilõ. olulisõs om saanu süügi välimus ja maik, tähelepano ei käänata imämp süügi päritolulõ, puhtusõlõ, värskusõlõ, tervislikkusõlõ jne, kuidas muidu seletada supermarketitõ populaarsust. esi hindalõ süüki kasvatatdõs vai tutvalt talunikult ostes tiiät mis muudu om toit kasvatatu, kui puhas ta om, sõs om võimalik saada alati värket kraami jne. puudikraam om inämp jaolt anonüümnõ ja piäme usaldama puudi kontrolli, a kas seod saa õks usaldada, kui kasum tähtis ? kasumit jahtiv põllumajandus ei huuli kas süük om inemesele tervislik vai ei. timä pand väetist ja kihvti nii pallo, kui lubatas, a normi omma alati kompromissi ja joht inemese kasus. päälegi hindalõ süüki kasvatatdõs oled prii egasugu süügihinna tõusust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar