hainakuu tõne puul om käen, a hainailmaga omma luu kehvä. põra om paar kuiva päiva olnu ja ma kasuti neo õkvalt är. oll kimmäs tüüpäiv, teie saepuru-savisaina ja haina. pääval ütstõse alla, a õdagul õnne haina. pernaasõ esä oll avitaman, nii sai päris suure jupi saina valmis. ilmateedüs lubasi täämpäsõs huuvihma ja nii ma sõs lõpeti üüsi katõtõis aigu veidü nätske haina sõsse vedämisõ. vast kuius õks kõrraligult är. a oh imõt täämpänõ hummuk om selge taiva ja päävaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar