tiidsõ vanarahvas kõnelda. võtse aigu, mis võtse a lõpus tulli talv ka mii õvvele ja õkvalt säändsõn äkilisen muudun. hummuku näüdässi kraadilaas alla miinus kolmõtõistkümnõ. õhk on vällän mõnusalt kargõ, kopsu õkvalt laulva, kui õhku sõsse hengät. ja ülõ hulga ao om eski päivä ja taivatähti nätä. mõnus ! vei kitsilõ ka paksemba põhukihi küle alla, sõs om hindäl ka parõmb tunnõ, kui esi põõnat lämmä lesu pääl, a kitsõ omma külman laudan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar