juba pää nätal aigu om hummuk mattunu uttu. hää, et peldikugi ülõs lövvat. päävapäälõ ilmus päiv ka vällä. illos om ! vahest om üüsi külma ka, kasvuhuunen omma tomadi taimõ pää kõk külma võetu, mõni ütsik pidä viil vapralt vasta. süküs om nigu õdang, kos uni päälõ tulõ, nii ei viisi sügüsen ka inämp suuri asju ette võtta, tiit mõne tunni vällan ummi tegemisi ja sõs tahat tulla juba tarrõ lugema ja kuuma tsaid juuma. eela saigi raamatukogost jälki hunnigu häid raamatid tuudus. talvõl ei viisi üldsõ midägi tetä, sõs om hää päiv läbi leso pääl vedeleda. mõnus om kulgõda luuduse rütmin, kevajäja ja suvõl tiit tüüd, a talvõl puhkat luudusega üten. mõne hädä pärasõ toimetusõ omma viil vaja hinne talvõ är tetä, kõrval huunele vahtsnõ katussõkate pääle panna, om vana juba nigu sõgel. sügüsesi taimi ja marju tulõ viil korata, eela kai, et viirpuu mara ei oleki viil valmis, vast kuu lõpus saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar