laupäev, 18. oktoober 2008

endel lipmaa pess segäst

Eesti Ekspressin sõs säänõ interviu, Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama!
Autor: Mart Zirnask (17.10.2008)
Ma arva, et inemene om nii ull, et timäl põle halli aimugi, mis luudusen toimus, kas ilm lätt lämmäs vai lät kuumas, kas inemene om süüdi vai ei, vai toimus kõgepäält lämmistuminõ ja sõs lät jarsku külmas. A minnu naksi häirma järgminõ osa interviust:

Niisiis ei olene lihtsast inimesest kliimaprotsessides tuhkagi. Seega võib ta rahumeeli osta kõige hirmsama maasturi ja sõita maakodusse vanu kummikuid põletama?


Vastutustundetult ta sellisel juhul ei käitu!
 
Tõesti? 

Noh, kummikuid põletada tõenäoliselt ei maksa, sest vääveldioksiid on füsioloogiliselt veidi mürgine. Aga süsinikdioksiid – seda võib levitada küll, miks mitte. Tulemuseks on ainult lopsakam loodus.

Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks paremini külmaga võidelda, kas pole! Mida te sellest arvate, ah? (Lippmaa teeb väga kavala näo.)

Mii tiiämi, et auto saastava liina õhku, diisli paiskava õhku peenosakeisi, miä omma tervüssele ohtligu. Om teedä, et autostunu suur linnu õhk om saastunu, et tüüstusliina inemeisi tervüs om halb. Ei saa õnne kaia asja üte kotusse päält, kui seo CO2 ei olõ nii halb kui kõnelda sõs tõse asa küll. Seo om õks vastutustundetu säänest asja suus välla aeda. A tiidlastel omgi seo häd, et na kipusse asju väega ahtalt kaema. Tõses seo, et CO2 kasumisõga tulõ lopsakas luudus om õige, a õige om ka seo, et inemene om sõs juba happniku puudusõssõ är koolnu. Päälegi auto tuutmine saastas hirmsalõ luudust, kõk neo kemikaali mis sääl kasutatas ja midäsuuremb massin seda inämp om saastõt.

Kommentaare ei ole: