kaks rebast

mul sais kraavi veeren üts vana sann, kos ma põra kitsile talvehaina hoia. lätsi täämpä hummokul sõs haina võtma, kui sanna aknamulgust kargasi välla üts repän ja tõne ussõmulgust takast perrä. lätsi sõs kaema, mis na sääl hainu sõsen kõrda omma saatnu, raipõ olliva mul hainu sõsse mitu sitahunnikut tennü. edimäne mõte oll, et piäs ussõ-ja aknamulgu kinni lüümä, a sõs tull miilde, et repän raip tule ju ka saina alt läbü, kui taht. noid rebäseid om külh hirmsale mano siginenu, nigu süküse hiiri mii tarrõ. seo rebäste vaksineermine om juba üle kässi lännü, avitas külh. päälegi ma olõ mitu kihvtipakki löüdnü uma piinremaalt, lubati, et noid ei pilluta inemiste elamisi mano.