innovaatika

majandusõ langusõ faasin kõneldas jälki tiidüse põhisõst majandusõst, majanduse ümbre strukturiirmisõst ja innovaatikast. seo ei olõ edimäne kõrd, aig aolt tulõ asi jälki päävakõrda. a midägi muutunu joht olõ õi. õks olemi tarbija rahvas, tarbime inämpjaolt seod midä tõse omma vällä mõtelnu. ma naksi mõtlema, et mii ettevõtlus, majandus ja valitsus ei saagi joht innovaatilinõ olla, kui seod ei olõ rahvas esi. kõk nakas ju inemese hinda mõttemaailmast pääle. kui kaeda kuidas inemese hindalõ maja ehitava, õks nii kuis tõse tegeva, kasutava samu lahenduisi jne. uma pääga ei taheta mõtelda a seo omgi ju innovaatika vundament, suuv esi otsi vahtsõid lahenduisi, teta tõistmuudu, parembale, odavambalt, tervislikumalt, luudussõbralikumalt jne. a seod vundamenti meil joht pole. viinaklaasi takan kirutas õks naabrit, valitsust, miist, naist, euruupa liitu jne. a kui ollepudeli man, küügilavva takand nakatas kõnelam kuis esi midägi är tetä, pidama plaanõ, kuis teta tõistmuudu, sõs tuleva ka idee mida vällamaale müüa. siiani omma inämpjaolt korgempa idee, kuis inämp mõtsa ragoda ja turvast kaiba. seo om aafrika tase, a joht mii jaos. olõs viil, et mõtsa ja turba raha lätt, millegi vahtsõ vallämõtlemisõs, a tavaliselt seo iist ostetas hindalõ maja, suur ja kallis auto, käiakse vällamaal jne. nii jääski eesti õnne tarbija maas.