võeh sina tsika ! maksis sõs pääle, kara mano kasv. edimõsõna sai poigega maha kõge väikum, iilmise keväjänõ kitsõkõ. puulpääva õdagu, kui pernaanõ läts kitsilõ juvva viima, sõs olli sündünü kats karvapallikõist. ma esi luutsi tassa, et vast nakava vähe ildamb pääle, sõs kui ilmä omma juba lämmämä, a vast ei tii väiku külm liiga. tal oll väiku kõtt, ei tiiä kuis neo tallõ sinna är mahtsõva. põra või tulla vahtsõid üllatusi ega päiv, ei mõista joht kõnelda pallo vaiku sikapoiss jõudse kitsi är karda, hinne kui süügilavvale läts.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar