reede, 1. detsember 2006

eloviis-elostiil


Vahõst rändava mõtte uma oluviisilõ-stiililõ. Miä seo sana eloviis mu jaos tähendas? Tundus, et strateegia mu ellojäämisõs, saman ümbrust e keskkunda kahjustamalda. Eloviisi läbivas mõttes om joht midägi tegeminõ. Ehk, sõs asjul ummasuudu juhtuda laskminõ, tegutseminõ sundmaldult ja oigel aohetkõl. Lasta luudusel ja uma sõsemisel luumusõl toimõldada. Kirotada lihtnõ, a tegelikuld viljeleda joht sukuki. Tsivilisatsiuun om mu aju kõrralikult läbi mõsknu, tahas õkvalt kõkke kontrolli. Tõses sund tsivilisatsiuun tegema kogo aig midägi kasulikku, et kui aigu om sõs tule seo õkvalt sisustada midägi kasulikku tehes. Õnnes ole ma uma luumult laisk ning seo om minnu kasulikkuse iist kaitsnu. Molotaminõ ehk viljakas logeleminõ om osa mu eloviisist. Ah, et kuidas molotamisõs aigu om, seo om kistumalda lihtnõ läbü luubumisõ, viies uma vajadusõ hädävajaliku piirilõ. Toitudõs lihtsalt ja primitiivsõlt, tarbidõs õnne hädävajalikku ja tõiste jääkõ(tõse tsõõri värki), mõeldes läbü uma tegevusõ, et seo võtas veidü resursse(ressursid masva paljo ja et paljo massa, tulõ tetä palju tüüd). Iistlase elostiil om energiat praatsutav, suur osa mi välläminekitõst kulus energiale. Lihtnõ näide om kompostpeldik, ehitaminõ om otav ja paigalistõst materjalest, sisu tüütles luudus esi ümbre. Ma ei piä masma sibivedäjäle ja ka ei piä joht lilliväetist ostma. Suvõl saa tagumikku pühki lehelise hainaga, naadi , võismalillõ jne lehtiga. Neo kasvatas luudus esi, papre piä ostma raha iist, tavalisõlt langetats seo jaso mõtsa ja häotatas kellegi elokotus, tuutmisõs lät vaja minu õhku saastvaid kemikaalõ. Autuga sõida ma ka ning kilomeetreid kogones ütsjako, lõbusõite ei tii, kõk om seotud tüüga, vai muu ololisõga. Kuunda, kõk vajaligu sõidu ütte tsõõri. Suuren liinan saa osa asa aetu ütistrantspordiga. Raha, seod lätt õks vaja, viljeledõs lihtsat elostiili saa nakkama veidüga.

Asa umma nii kujunenu, et egä mi liigutus kipus kulutama ülemäärä luudust. Tüüga, puhkusõga latsiga tegelemisõ jne võtava luudusressurssõ ja paljo. Ma püvvä kõkki tegemeisi edimält tetä ilmä luudust kahjustamalda, kui seo om joht võimadu sõs püvvä häotada võimalikult veiü. Et puhata ei pea joht seod tegema kõk aig aktiivsõlt tsõõri sebides, molotaminõ om mu jaos huupis põnevamb tegevus.  

2 kommentaari:

Asjadest ütles ...

Teine variant on just see, et pühid tagumikku tehiskiust materjaliga mida saab kasutada IGAVESTI.
Kas ma saan õieti aru, et sa oled agraarühiskonna pooldaja? Või isegi küttide- korilaste kogukondliku korra? Küllap oleks ka orjanduslik maailmakord üpriski loodusressursse säästev ma pakun...?
Indias ja Aafrikas on see juba saavutatud peaaegu...

loonatalu ütles ...

Maailm on vist igal ajal ideaalne ja täiuslik.