pühapäev, 18. veebruar 2007
kitsõ ja lamba
Tulõ õks kitse ja lamba är võtta. Säändene mõtõ tiirles mul juba hulga aigu pään. A pole lauta ja pole aida. Pias sõs keväja muude tüüde mant aigu võtmaja neo asa är tegema. Uma piim, kohupiim ja sõir omma õks kistumalda hää asa. Kes toda tiid määnest jura seo puudi piim sisaldas, seod uma latsile küll ei tahas joht sõsse juuta. Maalamba vill om hää pehmekene ja kimmäs. Päälegi omma kitsõ ja lamba lihtsalt laheda ürgsõ eläjä. Pernaanõ nakas ka juba nõusse jääma, a õnnõ sõs kui ma esi kitse är nüssä, ta mõtles, et seo võt ta vabaduse är. No, eks ma piä mõne kavaluse vällä mõtlõma, et ta õks kampa tulõs. Äkki pias tallõ kuu ja tähe lubama ?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
hüvä mõtõ väümiis-poig.
Kitse-teema on muidugi atraktiivne küll. Pool klaasi piima pigistab ühelt kitselt päevas igatahes välja küll. Ja kui on sada kitse saab 50 klaasi. Üks klaas on 250 ml. Seega igavesti palju ausat piima.
Probleem on ainult, et kuidas neid lüpsta? Käsitsi läheb ilmatu aeg ja enne on vaja lüpsikitsed kinni püüda. Seega peaks olema ikka mingi äge süsteem.
Aga mis ämma puutub. Ega ennem ei saa mingit ämma olema, kui tüdrukut pole kombekohaselt kositud. Sest ämm on teatavasti abielunaise ema. Ja kui pole abielunaist- pole ka mingit ämma.
Siinne "ämm" vihjab justkui saaks ta varsti ämmaks. No aga kust tema seda teab, millal 1 aus mees kosida mõtleb?
a.
Postita kommentaar