ütspäiv mõtli kuis uma elo kergembas tetä, et kuis muudu saas lume pääl käüä, kitsile suu viirest pajuvõsa tuvva, või nii sama tsõõri roita. nii jõudsegi räätsade mano. tõi sõs suurest liinast üte paari är ja saie täämbä är kah proovitus. ma pole hinne räätsadega kokko puutunu. pandse sõs räätsa jalga võtse suuna suu viirde. lätsi väiku tsõõriga, et saas ka mäkke ülõs minekit pruuvi. küll oll kerge astu ja juuska , räätsa vajusiva õnne viis sentimeetrit lume sõsse, vaihel harva ka sügavambale. põra om vällän sula ja vast lumi kand inämp, a ma arva, et ega na muidu pallo sügävambale ei vao kah.
peramise pildi pääl om näta räätsa sügävus ja võrdluses lumme mattunu sitikmarapuhm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar