kõgepäält om vaja sitahädä, sõs panõn sälga kampsi, pääle vatijopõ, pähe läki-läki ja jalga lubjavildi.
sõs lähen tarõst välla, sitamaja puule. lasõn püksi alla ja istun potilõ. ei olõki väega külm, kuiki kraadiklaas naütäs - 14 kraati. võtan seltsonna ristsana, puhun lämmä hingeõhuga pastaka käüma ja süvenen ristsana maailma. järsku nakkas midägi kripeldama, nõstan silma ristsanalt ja näe imõlist taivast. selgõt, kargõta ja tähtü täüs hummuku taivast. määne ilo! esi ela maal, aga väega tihti millegi päräst, ei kae sinna üles püüle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar